Tere kallis talv!
Seekord tõid sa siis meile lume, Tartusse küll vähem, kuid sinu väikese härmast valkja käega sai puudutatud ka too Dorpati linn.
Su talvehõng, piparkoogid ja lähenev advent sobituvad hästi hetkel selle lumekihiga, kuid ma loodan, et sa seda liiga pikaks enam teda ei jäta. Kallis talv, palun ãra liiga kauaks jää jaära meid pakasega kimbuta.
Jällekirjutamiseni
**
Selle nädalavahetuse aktiviteediks oli AJAsessioon Tartus, ehk käisin otsimas Tartu Vaimu ja selle käigus olin rühmajuht ajaloo ja arheoloogia sessiooni muinsuskaitse komitteele.
Kuid enne veel, kui hakkas peale sessioon sain ma viimaks ometi minna külla oma armsale õele, näha tema korterit, tutvuda korterikaaslasega, teha väikese tutvustava tuuri linnapeal ja mängida poole ööni lauamänge. Seal viibides tekkis kohutav tahtmine ka ise kohe ja kähku Tartusse kolida. Kuid nüüd ka asjast.
Selle sessioni sisu polegi ehk nii tähtis kui see, kuidas sel inimestega suheld ja kui palju see mõjutab. Need sessioonid on minu jaoks alati natuke eneseületus olnud, sest ma võõrastan alguses inimesi ja uute tutvuste loomine pole alati mulle nii kerge ja sujuv kui võib välja paista, kuid nende päevade jooksul sain ma aru, kui oluline võib olla see, et iga inimesega sel üritusel vahetada kasvõi üks sõna ja nende lähedusse sattudes pidada maha pisike vestlus.
See on üllatav, kui palju headust ja abivalmidust õhkub meie TENi liikmetest. Isegi enamike neid vãga pinnapealselt teades on aru saada, et nad on hingega asja juures ja naudivad seal olemist ja just nende tegevuste tegemist. Nii huvitav oli jälgida, et inimesed, kellega ma algusest peale püüdsin olla suhtluses vaba suhtusid ka minusse vabamalt, kui need, kellest ma ennast veidi alguses distantseerisin. Ka delegaatide, võibolla just põhiliselt delegaatidega suhtluses on vahe sees, kas olla ka ise delegaat, või olla nende rühmajuht.
Hämmastav oli, kui palju tarku ja häid inimesi seal kokku oli saanud.
Minu lemmikosa sellest nädalavahetusest oli Tartu tundma õppimine, kõik need armsad tänavad, ilusad majad ja tartutundjate lood nende majade juurde, Toomemäe ilusad vaated ja Emajõe tume sillerdus õhtuses karges õhus. Hilissügis õnnistas meid ka lumega, kuigi Tartus oli seda vähem kui Tallinnas, mis oli õnnelik juhus, sest munakividel suure kohvriga paksu lumega oleks olnud veel ebamugavam, kui see hetkel kujunes.
Selle nädalavahetuse jooksul ma sain aru, kui tähtis on olla ise avatud ja kui kiiresti ma sellest tüdinen, kui ma pean kogu aeg inimesgega suhtlma, kuid ma püüdsin sellegi poolest anda endast parima, et mitte lasta oma iseloomul rikkuda oma kogemust huvitavate inimestega suhtlemisel.
Kuigi ma nägin Dorpati pigem õhtupimeduses kui päevavalguses, siis ma arvan, et ma sain selle linna keskmest päris hea ülevaate ja olen pädev ütlema, et se linn on vaimustavalt ilus, Tartus on täiesti olemas oma "vaim" aga see seisneb selles linna üldises positiivses oreoolis. Tartu on kindlasti koht, kus ma tahaksin mingil oma eluperioodil elada.
Tartu kunstimuuseumis oli tänavakunsti näitus, mis minul, kui kunstilembelisel kindlasti nägemata ei saanud jääda, niisiis me ohverdasime varemasele rongile mineku selleks, et saada osa imelisest näitusest. Seal oli ka installatsioon mis seisnes selles et iseennast sai näha ekraanil kuid kui seista liikumatult siis kujutis aina tuhmenes kuni kadus. Sümboliseerimaks seda, kuidas passiivsed inimesed ei paista ühiskonnas silma ja sulabad taustaga ühte sest nad ei liiguta. See tõesti oli väärt vaatamist, kuid pildid ütlevad rohkem. Niiet nüüd mõned neist.
Minu komiteesse alles jäänud liikmed GA päeval.
**
Ma ei usu sind,
Kui sa ütled, et sa ei oska armastada
Ma ei usu sind
Kui sa ütled et juhuseid pole olemas
Ma ei usu sind
Kui sa ütled et talved ei saa olla õnnelikud
Ja ma ei usu sind
Kuui sa ütled et headus on surnud
Ja ei usu sind
Kui sa ütled et sind tegelikult ei huvita mis lehtedes kirjutatakse
Ja ma ei usu sind
Kui sa ütled et sul pole vahet kas ma panen su kohvisse suhkrut
Ma ei usu sind
Kui sa ütled et sa oled rahul sellega mis maailmas toimub
Ma ei usu sind
Kui sa ütled et korrupeerunud süvakapitalistlik maailmapilt ei sega sind
Ma ei usu sind
Kui sa ütled et kunsti polegi vaja
Ja ma ei usu sind
Kui sa ütled et rahaga saab kõike osta
Ma ei usu sind
Kui sa ütled et elu ongi selline
Ma lihtsalt ei taha sind uskuda
***
Jällekirjutamiseni!!
No comments:
Post a Comment