Lugu sellest, kuidas koorilaagris lisaks laulmisele veel suurel hulgal tegevusi leidub

Koorilaager algas reede õhtuse bussisõiduga Kuke tallu, kuid minu jaoks polnud selles midagi sarnast eelmise aasta kahe koorilaagriga, sest see aasta tundsin ma end nende inimeste keskel mugavalt. Armsad RaMi gümnasistid, kes olid loovutanud oma nädalavahetuse, et veeta see ühiselt lauldes, lauamänge mängides, öölaulupeol veel peale hääle meeletut kurnamist proovides ikkagi lauldes ja ohtrates kogustes teed ja kohvi juures.

Muidugi, koorilaagri põhirõhk on sellel, et saaks võimalikult lühikese ajaga võimalikult palju laule selgeks õpitud, kuid selle jätan ma hetkel kõrvale. Pärast kooriproovi tulid meil Meelise ja Priidu traditsioonilised seltskonnamängud, millest ei puudunud amööbi- ja tekimäng, kuigi nad olid lubanud, et kõik mängud on uued, lihtsalt muudeti ära nimed ja saigi jälle mängida seda sama mängu. Mind hämmastab nende vaev ja töö, mis nad selle mängudeõhtu väljamõtlemisse olid panustanud. Küll nad ikka viitsivad! Kuid sealt edasi läks lauamängude mängimiseks, tee/kohvi joomiseks ja muidugi koogi söömiseks. Millegipärast leian ma end varem või hiljem alati õpetajate seltskonnast, ka see kord ei erinenud teistest, ei läinud just palju aega mööda, kui juba leidsin ennast ja Marianni mängimas koos Meelise, Priidu, Helerini ja Avega Eesti lauamängu. Ilmselgelt, ei teadnud me isegi kahe peale kokku sama palju kui üks kõik kes neist idividuaalselt, kuid nendega mängimine on täiesti omalaadi kogemus. Meie kooli õpetajad ikka on teist moodi, midagi pole salata. Nad on lihtsalt fantastilised! Kohati lapsemeelsed ja väga humoorikad. Tõeline haruldus.

Teine päev oli kuidagi eriti pikk, sest nii palju sai lauldud, lisaks külastas meid auväärne Hirvo Surva, rääkis meiega ja laulis ka paar laulu, rubriik Külaline, oli kõigi, või vähemalt enamiku poolt kindlasti vägagi heaks kiidetud. Ma pikalt heietama ei hakka, kuid meil õhtul olid taas koogid, kohv, saunaõhtu, öölaulupidu ja ohtralt lauamänge, kuid ma ei saa mainimata jätta seda, kuidas iga hetkega läheb aina raskemaks see tõdemine, et meie 15. lend, kellega me just veidi lähemalt suhtlema hakkame ja kes hakkavad isegi veidi südamelähedasteks saama, nad lähevad ju kevadel kõik oma teed. Naljakas, kuidas juba ette on veidike raske inimestest lahti lasta. Muidugi nad on ka kohutavalt toredad. Meie koori rahvas üleüldiselt on muidugi kiitmist väärt. nii palju meeletult andekaid inimesi, nii tarku inimesi, nii häid inimesi, see on lihtsalt vapustav. Need improviseeritud klaveripalad, mida mängiti järjest vist tunde, kogu see õhtu meeleolu ja muidugi Alias ja Eesti mäng. Lausa kella viieni sai üleval oldud ja lihtsalt mängitud. Koorilaager oli tohutult armas.

Saatuse tahtel sattusin ma edasi meie 12. klassi enesearenduskursuse projekti raames filmitava lühifilmi võtetele taustanäitlejaks, mis kujutas endast küll enamus ajast õues seismist ja ootamist, kuid kokkuvõttes oli ikkagi tore. Meeldiv on näha erinevate projektide telgitaguseid. Tõesti nädalavahetus täis tegevust.

***

Ma kahtlen enda eksistentsis

nii selle reaalsuses, kui vajalikkuses

ma kahtlen enda õigsuses,

kahtlen viisakuses, harituses,

mõistlikkuses, humoorikuses,

ma olen ummikus.

Ma kahtlen enda eksistentsis

nii selle praeguses kui üldises mõttes

huvitav oleks vahel teada,

kasvõi mingit väikest vihjet,

teadmaks, kas ma olen õigel teel.

***
Võibolla siinkohal peaksin mainima, et alustasin lihtsalt luuletuste sarja "Sina", mille käigus ma siin-seal aegaajalt neid luuletusi ka avalikkusele jagan, need koosnevad sellest, mida üks või teine inimene, kes ma olen tähele pannud võiks mõelda või lihtsalt mingid ülestähendused elust.

Sinud#2

Kallis Sina,

Ma rohkem Sinust ei kirjuta,

Ütlesin ma, ja juba kirjutan

Paha, silmakirjalik mina.

Sa lihtsalt oled üles tähendamiseks nii õige

Sinust jätkub luuleainest

Mitmekümneks poeemiks.

Sinust kirjutamine on kui kõrvalepõige

Elu reglementeeritusest ja läbinähtavusest

Sa oled kui tuul,

mõjutamatu, salapärane ja meeletult ilus.

Kirjutangi sinust,

Kättesaamatust ja kaugest,

Justkui kirjutamine tooks su lähemale.

Sinud#3

Sa ei anna mulle hetkekski rahu

Su silmadest peegeldub meeletu headus

Ja su mõistus on kui raketiteadus

Kuis nii kütkestav sa oled, anna mul aru

Ja too pähe selgus mul’,

Miks iial mu mõtteist ei lahku

Lase mul olla sinu

Lase mul olla sinu

Lase olla sinu

Lase mul olla su

Lase olla su vaimu embuses,

Kallista mind sõnadega

Kalla mind üle mõtetetulvade

Sooja soolase veega

Hellita mind oma sõnade muusikaga

Lase mul olla sinu mõtete kindlate käte vahel.

Sinud#4

Sa oled täiesti kohutav,

sa oled nii meeletult kohutav,

et sellest on võimatu mööda vaadata,

paeluv ingellik saatan.

***

Jällelugemiseni!