Meie alustasime oma esinemise meeleollu minekuga juba reede õhtul peaproovi tehes, kui ühe hetkega sai proovisaalist tantsulava ja muusika üürgas üle saali. Kõikides valitses mingi väikene ootusärevus ja meie positiivse meeleolu soojas süles möödus peaproov edukalt. Nalja, naeru ja muud sarnast täis olevad kaks tundi möödusid kui linnulennul. Me lahkusime koolist kell 23.00 selleks, et naasta sinna tagasi järgmisel päeval natuke enne kolme päeval.
Siis algasidki ettevalmistused, panime valmis saali, tegime veel ühe läbimängu, jõime kohvi/teed ja sõime nutellasaiu. Pinge kasvas, mida lähemale jõudis kell kuuele. Ma olen tänulik, et mul on olnud sellel pikal reisil lisaks imelistele näitlejatele ka hea toetajaskond alustades Meelisest, kes oli oma vabast ajast nõus tulema laupäeval kooli ja ka juba enne oli mul asjaajamisega abiks, talle lisaks muidugi "ahvid" (kelle nimi pole kuidagi solvav, see on lihtsalt kujunenud grupisiseseks naljaks ja terminiks meeskonna kohta) Joel, Hans ja Frank, ma poleks teieta toime tulnud. Ma pean ära mainima ka Hanna, kes käis meil nii proovides kui ka esietendusel pildistamas, mis oli temast väga armas, sest see on sündmus, mida oleks tore enda jaoks jäädvustada. Maarja mängib rolli etenduse näo kujundamisel, sest tema meisterlike käte läbi valmis etenduse plakat ja sellest tulenevalt ka muud pildid/sildid, mida oli tarvis kasutada, on tema imeilusa "etenduse näo" kujutisega. Ma tänan veel ka oma õde Kätriini moraalseks toeks olemise eest ning Elisabethi, Janat ja Elisat, kes olid korraldusliku poole pealt just väga olulised laupäeva õnnestumise osas.Ma pean tänama kaTriinu, kes aitas valida muusikat ja Annit, kes käis proovi vaatamas ja soovitussõnu jagamas :) Näitlejatele olen ma lihtsalt nii tänulik ja olen sellest ka nii palju rääkinud. Mul on raske sõnadesse panna seda, kui head inimesed nad on.
Ning siis oligi käes aeg etenduse jaoks. Ma unustasin täielikult ära, et ma olen laval ja läksin lihtsalt sinna ette ja ütlesin paar sõna, mul ei tulnud meelde kuidagi eriliselt ette valmistuda selleks, kuid sellest polnud asja, etendus sai sisse juhatatud ja kõik laabus ilusti. Kohati etenduse ajal ma pidin muretsema, et kas ikka tuled lähevad õigel ajal, kuid mu näitlejad ja abilised olid nii tublid, et kõik oli suurepärane. Etenduse-eelne pabin oli päris hullumeelne, kuid me kõik tulime sellest välja ja pärast etenduse lõppu on selline tunne, nagu oleks maailmale midagi head kinkinud :) Etenduse lõpus, kui kardinad ette tõmmati toimus meil oma väike kalliring, sel hetkel tunduski see kõik nagu päris.
Nüüd viimaks saan ma rääkida ära ka selle etenduse sündimise loo. Alguse sai ta sellest, et ma lihtsalt tahtsin teha midagi toredat, kus oleksid stseenid eri kohtades, ning ma lihtsalt hakkasingi otsast kirjutama. Ma kirjutasin selle etenduse algse scripti valmis ühe päevaga, ning olin juba siis kindel, et see läheb lavastamiseks ja hakkasin kokku otsima näitetruppi. Imelikul kombel on algsest seitsmest näitlejast originaalselt selle rolli jaoks valituid alles kuus. Minu meelest õnnestus mul valiku tegemine päris hästi, sest igaüks neist on andekas ja eriline ja ma olen neile kõigile meeletult tänulik.
Proovid hakkasid meil juba vist oktoobri lõpus või novembri alguses, ja algne plaan oli etendus valmis saada jaanuari alguseks, päris esietendust nihkus vaid paari nädala võrra, nii et me olime ka üpris graafikus. See etendus sündis selliseks ainult tänu sellele, et mul olid kasutada sellised inimesed ja nemad voolisid seda etendust just selliseks, nagu see sündis.
Ma jään helgusega meenutama neid esimesi proove, mis toimusid meie kooli D23 klassis. Jään meenutama ka seda, kui kinnisidee oli teha näidend ära Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis. Ja jään meenutama seda otsust siiski loobuda sellest ideest. (see oli üks parimaid otsuseid).
Kuid kõik ei olnud alati nii roosiline, muidgi tuli sisse ka hetki, kus ma mõtlesin, et ma tahan jätta asja pooleli, ma mõtlesin, et ma ei tule sellega toime, Oli palju hetki, kus kõik tundus üle pea kasvavat. Ka nüüd pärast esietendust on kuidagi veidike poolik tunne, kuid ma olen õnnelik, et nii suur unistus sai teoks tehtud ja on jäänud veel oodata ära teine etendus, kuhu tullakse ka filmima, mis tähendab, et saame ilusti ka jäädvustada täispikkuses minu esimese lavastajakogemuse. Ma arvan, et ma jään veel tükiks ajaks igatsema neid proove ja inimesi ja koos veedetud aega.
See teekond on olnud imeline.
***
Kõige soojemad kallid ma kingiksin teile
mu näitlejad andekad head
midagi täiesti imelist sündis eile
midagi, mille vahele jätavad sõnaread
sünergia nii kirjeldamatu
oli nakkav ja soe.
Te tekitasite lavale selle
mida osta ei saa
ja raamatust ei loe
see on puhas õnn ja rõõm
just sellest mida me teeme selleks,
et elada homseni.
See oli hetk,
mille ma tahaksin kinkida neile
sest mu suurim unistus sai täituda eile
Vaid tänu kõigile teile.
Aitäh.
Jällekirjutamiseni!
No comments:
Post a Comment