Kas see ongi minu elu mida ma elan? Need otsused, tegevused, sõnad ja inimesed, kas see ongi kõik, mis mu elu on? - need küsimused kipuvad vahel vägisi pähe, kui on natuke rohkem aega üksi olla ja mõelda. Sellistel puhkudel tundub mulle, nagu ma oleks juba mõnda aega enda elu kulgu lihtsalt kõrvalt jälginud nagu filmis ja nüüd ma järsku ärkan ja avastan, et see on minu elu, mida ma elan. See isik, keda ma iga päev näen, see olengi ju MINA. Kas na siis teen õigesti? Kas ma elan, nagu ma tahan, või nagu on õige? Kas mu otsused on just sellepärast seesugused, et mina tahan, või kirjutab mulle keegi kaudselt tuleviku paberile ette ja mina lihtsalt mängin selle päriselus maha? Mida see "mina" elult tahab, mis on ta uskumused, eesmärgid, saavutused? Mida ma elult tahan seda ma veel ei tea. Samuti ei tea ma kas ma teen otsuseid selle järgi mida mina tahan, või mida tahab keegi teine.
Ma tean, kes ma olen vahel harva. Ma leian end ülesse lugedes head raamatut või tehes kellelegi heateo. Vahel ma leian ennast öisest täiskuust või aovalguses tumerohelistena paistvatelt rohukõrtest, siis ma korraks tean, kes ma olen ja mida tahan. Kuid kui see hetk läheb mööda ja miski taas rutiinseks muutub, siis ma leian end jälle samast kohast, mõtlemas samu mõtteid. Ja nii ma ei teagi, kumb ma olen, kas mina ise või minu kehasse pandud isiksus mängimas kellegi teise kirjutatud elulugu.
No comments:
Post a Comment