Kõik on uus septembrikuus või siis mitte

Arvestades fakti, et kolme päeva pärast pean mina, koos paljude teistega astuma sisse selle maja uksest, kus me veedame 12 aastat omandades haridust, on ehk aeg mõelda tulevale ja ka juba olnud aastale.

Et asi oleks kronoloogiliselt paigas, pean ma alustama eelmisel aastal toimunud sündmustest, mille käigus minu hinnangul saigi minust just see inimene, kes ma hetkel olen. 9. klass oli minu elus hetk, mil ma taipasin, et elu on kohe algamas ja ma peaksin kaasa võtma kogu teadmistepagasi mis mulle veel pakutakse. Ma õppisin, et mida rohkem sa teed, seda rohkem sa jõuad. Mida rohkem kevade poole, seda rohkem tuli mul igasuguseid, projekte, üritusi ja kooliväliseid kohustusi, need teevadki elu huvitavaks.

Sel suvel olen ma koos paljude heade inimestega teinud suures koguses häid asju, võin tõega väita, et tegu on olnud parima suvega, mis mul siiani olnud on. Ma kavatsen nautida seda suve, mis veel jäänud on ja võtta viimast oma vabast ajast, kuid samas olen ma väga ootusärev minema uuel aastal uude klassi uusi kogemusi saama.

Sellel aastal on oodata veel rohkem kohustusi ja õppimiskohti. Tulemas on TEDx, mille korraldusmeeskonda ma kuulun, samuti lähen ma Baltimaade MEPiga Rootsi, Eesti EYPle, Eesti MEPile loodatavasti juba komisjoni esimeheks, korraldan suure tõenäosusega Roosasid Kääre ja veel palju muud, millest ma pole veel teadlik. Ma olen väga tänulik kõikide nende võimaluste eest, mis mulle on antud, et just neid sündmusi kaasa teha ja kogeda ja loodan, et ma õpin neist palju.

Mind on ees ootamas 10. klass, mis on väga muudatusterohke juba tänu meie koolikorraldusele, mille tõttu meil kaovad ära klassid ja moodustuvad motivatsioonigrupid, mis võivad varieeruda igas tunnis, meist saab ühine 17. lend. Samuti on juurde oodata 18 uut klassiõde-venda.

Ma loodan, et kõigi teiegi aasta tuleb täis kogemusi ja seiklusi. Tundke rõõmu väikestest asjadest, tehke head ja olge õnnelikud.

Mõned pildid mu eelmise aasta seiklustest, aitäh neile, kes minuga neid koos läbi elasid

Meie nimeta bänd

Kahjuks ENTRUMist mul ei olnud muud pilti

Meie Roosade Kääride kollektsioon

Gagi moeshow kollektsioon

Gagi moeshow

Eesti Mudel Euroopa Parlament

Tallinna Linnavolikogu simulatsioon

SIMU komisjon

Linnahalli koristustalgute toit

RaM Kooli ball 

RaM Kooli tunnustusõhtu

Klassilõpureis Saaremaal

9. klassi lõpetamine

Smilersi kontsert Peipsiääres

Laulupidu

Bastille'i kontsert õllesummeril

Patarei vangla

Selfie Yodaga Tallinna vahakujude muuseumis

Ansambel Valideerimata kontsert TENi suvekatel

TENi suvekad

TENi suvekate seltskond

Narva-Jõesuu kohviku menüü

Väike reis Kõosse

Kõo

Selle suve suurim söömaaeg Kõos

Marianni järjekordne sünnipäev Erus

Henna tattoo

See meeleolukas kooliaasta on saanud läbi ja uus veelgi parem on algamas.

Head kooliteed sõbrad!

Olemise nõiaring

Kas see ongi minu elu mida ma elan? Need otsused, tegevused, sõnad ja inimesed, kas see ongi kõik, mis mu elu on?  - need küsimused kipuvad vahel vägisi pähe, kui on natuke rohkem aega üksi olla ja mõelda. Sellistel puhkudel tundub mulle, nagu ma oleks juba mõnda aega enda elu kulgu lihtsalt kõrvalt jälginud nagu filmis ja nüüd ma järsku ärkan ja avastan, et see on minu elu, mida ma elan. See isik, keda ma iga päev näen, see olengi ju MINA. Kas na siis teen õigesti? Kas ma elan, nagu ma tahan, või nagu on õige? Kas mu otsused on just sellepärast seesugused, et mina tahan, või kirjutab mulle keegi kaudselt tuleviku paberile ette ja mina lihtsalt mängin selle päriselus maha? Mida see "mina" elult tahab, mis on ta uskumused, eesmärgid, saavutused? Mida ma elult tahan seda ma veel ei tea. Samuti ei tea ma kas ma teen otsuseid selle järgi mida mina tahan, või mida tahab keegi teine.

Ma tean, kes ma olen vahel harva. Ma leian end ülesse lugedes head raamatut või tehes kellelegi heateo. Vahel ma leian ennast öisest täiskuust või aovalguses tumerohelistena paistvatelt rohukõrtest, siis ma korraks tean, kes ma olen ja mida tahan. Kuid kui see hetk läheb mööda ja miski taas rutiinseks muutub, siis ma leian end jälle samast kohast, mõtlemas samu mõtteid. Ja nii ma ei teagi, kumb ma olen, kas mina ise või minu kehasse pandud isiksus mängimas kellegi teise kirjutatud elulugu.

**Kaks pilti, mis koostöös mõtlema panevad.

                                                                             ***

                                                          Ma olen, kes ma olen,
                                                          sest ma olen,
                                                          sest kui ma poleks,
                                                          kes ma siis oleks?