Tere kallis talv ja Sina, kes oled vaevaks võtnud lugeda
Talveke, palun ära külmuta meid, ole helde. Valge ja kaunis sa juba oled, aga ka piisavalt pakane, et oleks ebameeldiv. Aknast ei saa keelega lumehelbeid püüda ja ükski lumememm ei jää nii koheva lumega kokku.
Mul pole seekord ühtegi mõtisklust või seiklust varuks, või ehk olekski, aga ma otsustasin mitte. Mul on lihtsalt hea meel, et meile on antud nii ilus keel, meeletult palju kauneid sõnu (nagu näiteks meelevaldne, haldjas, arbitraarne, helisev, kõla, sammal, härmatis) ja muusika. Meile on antud nii palju ilu ja ometi kasutame me selle nautimiseks häbiväärselt vähe aega.
Ma avastasin enda jaoks Silver Sepa muusika, kui on aega ja viitsimist, siis tasub kuulata. Lihtsalt geniaalne.
Ja vahel tasub pildi tegemise asemel panna kirja hoopis paar sõna, et pärast märkmikku lehitsedes maaluks silme ette kaunim pilt kui ühegi fotoaparaadiga oleks võimalik olnud jäädvustada.
Ma olen hetkel kuskile teel, ma ei tea kuhu ma jõuan või kui kaua see aega võtab, aga toimub mingisugune rännak ja mingitel arusaamatutel põhjustel olen ma seda talletanud. Kui see rännak lõpeb algab kohe uus, aga seni kuni olen veel teel siis...
***
teadmatuses peitub jõud mitte peljata tulevikku ning õndsad on ikka veel vaid rumalad iga avatud teega uue teadmisega kaasneb arusaam mida rohkem teada seda valusam on miks inimesed on kurjad miks loodus sureb miks keegi ei armasta ei armasta ennast ega loodust ega teisi ja tuult ja päikest ja kallistusi ega üleüldse mittemidagi miks me tapame neid keda armastame ja maksame süütutele kätte miks raha on tähtsam kui miski muu ja ei ünna mis oleks etem miks hoolimatus on uus hoolivus kus on hingerahu
***
murran läbi
rebides puruks suure seina
seina tehtud pehmest vildist
himust ja kootud
hõbedase pisaraniidiga
murran läbi
astudes tundmatusse
kergendusse
sooja vette
mis kallistab mu jalgu ja südant
murran läbi vaid selleks
et korraks tunda vabadust
edas aralt tantsisklemas
kuid pärale jõudes
ootab ees vaid lõputu
hämar tühjus
vesi on jääs
(Pärnu bussijaam 31.12.15)
***
homme ma unustan sinu
unustan su väikese viipe
enne kui uttu kaod
ja naeratusevine
su väsinud näol
homme ma unustan su
sest segadus nõuab ruumi
laieneb rõõmude pärusmaale
ja su soojus tuhmub minus
homme ma unustan sinu
ja langen pisarais läbi õhu
unustan su sest sa ei tuletanud meelde
ja läevad meelest su kerged sammud
vallutamas tänavaid
homme ma unustan sinu
eimeelespea
eimeelespea
(Rong november 2015)
***
vihm loob meie meeleolu
otsustab me tujude üle
dikteerib kas me laulame
tuul kannab meie kurbust
hoiab pisaraid
kannab mõtteisse laiali
päike kasvatab meid
me õitseme kui lilled
paremaiks inimeiks
hingede muusika imbub meisse
ja viib meie hirmud
hirmud kasvavad sellest hoolimata suureks
nad absorbeerivad meie olemasolu
ja katavad kogu välispinna
ühtlase valusa liivaga
mis tehtud klaasikildudest
ja puudutades lõikab
õied pühivad liiva
ja annavad jõudu
nelgid päästavad
mu mikromaailma
(Lavakas 18.11.15)
***
Külma metsa taha
jäätunud järv
veehaldjate talveuneaeg
härmanud ripsmed
seisad sillal, imetled vett
läbi jääkihi armutut külmust
maalid endale mällu
hingates välja
lood valge pilvepildi
haldjate unenägudesse
ja sina
maalid selle kõik
endale mälestustesse
(Pärnu lähedal august 2015)
***
ükskord kui ma viimaks
oma kurbusest ja tühjusest
üle saan, pole sind
enam kuskil näha.
või kui me tõesti peaksimegi
veidi varem kohtuma,
siis sinu silmis armastust
ei suudaks ma eales luua.
või kui kasvõi homme
peaksime nägema,
siis luuletada ma enam
ei oska ja see võib haiget
teha meile mõlemale.
ja kui me elame üle,
üle valu ja nukruse,
siis taipad sa peagi,
et ma polegi mitte midagi väärt
***
me kõik oleme jumalad
andestame, loome
juhatame, õpetame
me kõik oleme jumalad
on ju sama oluline
luua kunsti
kui luua maailm
ja avaldada armastust
jagada seda
ja andestust
lunastada headusega patte
me kõik oleme jumalad
oma enese usu märtrid
loojad ja hävitajad
hoidja, kaitsja
ja suurim hirm
(Vahemärkus, jumal on kõik mis on, kõik mis elab. Kõik mis midagi loob või hävitab ja annab armu, Kõik elav kokku moodustab kõiksuse energia millel on meeletu jõud, sest seal on kõikide jumalate energia. jumal pole maakauge, hoopis vastupidi. Jumal ongi maailm.)
(Saue 17.12.15)
Jällekirjutamiseni!
